2 in 1

Iga hingetõmbega jääb mu tugevus vähemaks,
ja iga südamelöögiga saad sa mulle lähemaks.
Kuigi tulevik tõotas minna paremaks,
siis läbi raskuste olen saanud targemaks.
Ja enam ei usu, neid ilusaid mõtteid,
mu meelt ei rusu, ka su suurimad võtted.
ja ehk mu tunded on süüdanud lõkke,
needki võin heita üüratusse tunnete jõkke..

***

Ei suuda ma ühtegi tundi pisaraita mööda saata,
ma sinu ees oma südame laiali paotan.
ja ehk siis see hingemattev valu kaob,
sest enam ei suuda, mu süda pekslevalt taob.
Ja ehk me kumbki oleme saanud oma jao,
ja oma sammudega liivale rajanud vao,
mis küll meid kahte enam kokku ei seo..

Sügis.

Külmust ja kargust keerutab tuul,
kaasagi lehti võtab üksikuid puult.
Viimaseid sõnu võib leida mu suult,
kuniks need suleb vihmapiisk nii suur.
külmast tuulest katki on huul,
sellest ei hooli karge vihmane tuul.

Ja kui kauaks ma õue siis jään,
musta ja märjana tuppa ma läen.
Aknast veel vihmapiisku klaasil näen,
ja korraga mul nende järele sügelevad käed.

Kuidas tahaksin uuesti välja ma minna,
porisesse, vihmasesse, külma ilma.
oma mured siis poriloiku mataks ma sinna,
et edasist elu saaks elada ilma.

Tuul toob endaga kaasa jahedust,
ja ma taipan, et ka minu elu vajab vaheldust.
Oma huultel tunnen seda tuima karedust,
ja hetkeks väljas võib tunda lõhnavat mahedust.

hmm..

Kallis isa, kuidas sind mõista ma tahaks,
kuidas küll said oma mõistuse sa jätta maha,
ja niimoodi meile, kõigile haiget teha,
kuidas su mõistusehääl ei valitse keha.

Kuidas end sa hommikul peeglist näed,
kui veel õhtusest verest tilguvad käed.
ja ehk sa siiski püüad kõigest väest,
näib et sellestki väheks jääb.

Õhtu kõik tavalisse kohta viib,
kui seegi kord sinu käes on viin.
minema joosta ma tahaksin siis,
jätta kõik, et keegi mu minema viiks.

Kuid kuskile pole mul minna,
oma mõtetes peitu poen sinna,
kus jalge alt kaotan pinna,
ja ehk siis sa lased mul minna.

Tavaline õhtu, kui sulgen end tuppa,
sulen silmad ja tahaksin nutta.
kuskile minema ma siiski ei rutta,
ema südamevalu ma ära tahaksin võtta.

(teadmiseks)

Kuna ma viimasel ajal olen liiga palju uusi postitusi teinud, siis ma mainin, et tegeliult kõik need sõnad tulenevad minu hetkelistest tunnetest ja vahel ei saa ma isegi aru, kellele mõeldes mingi rida on kirjutatud..
Otseloomulikult pole minu sõnad kõige paremad, ja ilmselgelt teen samu riime pidevalt uutes postitustes. Kuid ma veel arenen. :)
Niiet, head lugemist ja aitäh, et mind followite ning võtsite vaevaks mu blogi lugeda! :)
ilusat õhtut.

extraterrestrial.

Pisike rõõmu killuke ka kurbade-tunnete merre.

Hetkel ei suuda leida paremaid sõnu,
millel oleks sulle suurem mõju.
Ja ehk, kui mu süda rohkem alla ei vaju,
suudame üle elada sellegi järgsekorde saju.

Ja kui kurbusest vahel heidan meelt,
ja ei suuda leida ma õiget teed,
sa tuled mu juurde ja kõik paremaks teed,
ning kustutad peast muremõtted need.
et siis voolama hakkaksid kõik veed,
ning ülesse leiaksin kõik õiged teed.

..

Ei taha enam ühtegi päeva pisaraile raisata,
vaid hoopis hommikul õnnelikuna ärgata.
Kuid siiski õhtul end pisaraid valamas leian,
sinuga kohtudes need naeratuse taha peidan.

Sind nii õnnelikuna valus on vaadata,
kuigi tore, et saad seda endale lubada,
Soovisin, et õnnelik oleksid,
kuid mitte nii, nagu mind polekski.

Kuidas küll nii valesti kõik välja kukkus,
et meie armastus enne õitsemist sootuks hukkus.
Et sina saad rahus lahkuda,
kuid minu tunded ei taha jahtuda.

Milleks niimoodi end piinama pean,
tahaksin lahkuda, kuidas, kui vaid teaks.
Midagi enam ei saa muuta heaks,
sest kõik õiged valikud muutusid siiski veaks.

Sinuta hommik on külm ja kõle,
ja ükski silmapaar vastu ei põle,
kuigi igatsen meeletult su suudlust,
tean, et sa ei oleks hoidnud mulle truudust.

Täna oli kohutav päev,
hommiku külmusest veel värisevad käed,
ning kui sulen silmad siis vaid sind ma näen.

ehk kui oleksid hoidnud mu käest sa,
poleks ma suutnud lahkud suurema väeta.
Kuid nii kui hommikul kadusid sinagi,
kadus mu rõõm ja kadus mu minagi..

byebye.. but also can't say that permanently.

järjekordne õhtu, kui sind ei ole siin.
Iga järgnev sekund on mu jaoks kui täielik piin.
Heidan voodisse ja ehk siis,
pääsen õnnelikule unemaale siit

Õnnelikult elu lõpuni,
see oli mu ainuke soov,
kuid vastu ei pidanud me koos,
isegi mitte õhtuni.

Hommikul ilma sinuta,
ma ärkama pean.
kuid sinul ilma minuta,
on ehk isegi hea.

Oma tundeid välja sa öelda ei saa,
miks arvad, et saan hakkama ilma nendeta?
Palun, tule ja ole mu vastu hea,
sa oled mu ainuke, seda sa tea.

Sina mulle ainuke ju olla võid,
ka siis kui naisi sa mitmeid koju tõid,
ja ehk väliselt ma meile käega lõin,
pole unustand päeva kui me armujooki jõid.

Tavaliselt oleksin juba kiirelt alla andnud,
kuid mulle oleks nagu mingi nõidus peale pandud.
Pole kunagi nii palju endale vandund,
ega kellegi poole niivõrd kaldund..

anna andeks

Anna andeks, et tahtsin sind nii kaua,
ja tulevikus ehk siiski seisan su haual,
paludes andeks asjade eest,
mida nii kaua hoidsin salajas enda sees.

Anna andeks, et ei suutnud leida sõnu,
ja ehk neil sõnadel polekski olnud mingit mõju.
Hoida sind enda juures ei suutnud,
ja ehk see polekski midagi muutnud.

Anna andeks, et ihkasin sind siiski,
isegi, kui elutee sind minu juurest minema viiski.
Tahaksin leida sõnu, kuid ei suuda,
võibolla ei olegi vaja, sest need enam midagi ei muuda.

Anna andeks, et tegin halva valiku,
ja ehk teine valik oleks toonud hävingu.
Kuidas küll peaksin õnnelik olema,
kui sind ei ole kuskilt tulemas.

Anna andeks, nii paljude asjade eest,
ka selle, et sinust siiski ei saanud mu meest.
ja ehk me räägime kumbki teisest teest,
ei suuda leida sõnu, mis selle paremaks teeks.

Anna andeks, et ei suutnud öelda varem,
ja ehk niimoodi siiski ongi parem.
Anna andeks, et nüüd on ehk liiga hilja,
sul võtta käest ja vaadata silma,
öelda sõnu, mis nii kaua huultele pidama jäid,
meenutada hetki, nii halbu kui häid.

Anna andeks, et ei suutnud muuta me suunda,
ja ehk nüüdki pole mu sõnu selgesti kuulda.
Vahel hääl mul väriseb, hirmust, mis tuleb su vastusest,
loodan, et nüüd siis on kasu minu aususest.

Anna andeks, et ei suutnud sinuta ma,
ja ehk nüüdki saan ma vaevu hakkama.
Anna andeks, et polnud siiski piisavalt hea,
ja ehk kui oleksid valinud minu, oleksid teinud vea.

Anna andeks, et andeks su käest ma alles nüüd palun,
ja ehk süütundest ja kannatustest ma järjest rohkem alla vajun.
Palun vabandust, et ei suutnud mõista su vabadust,
ja ehk nüüd suudan ma hoida me saladust.
mis kõik see aeg, mul meelest pole läind,
isegi kui radu, ma tuhandeid läbi olen käind.

Anna andeks, et sind niimoodi päevi ja kuid armastanud olen,
ja ehk nende eest ma siiski põrgus jäägitult põlen.
Pole tahtnud sulle haiget teha,
kui hommiku tuultes lööb koitma eha,
siis me kirest pole grammigi enam näha.
ja ehk niimoodi saame rahus puhata,
kui me minevik kord leekidest põlenuna jääb tuhata..

good and bad

Vahel tunnen end üksikuna,
mõnikord elujärg kaob käest,
tahaksin lahti lasta sinust,
kuid hoian kinni kõigest väest.

Vahel tundub, et niimoodi on hea,
kui mina olen siin ja sina oled seal.
Pole vaja valutada pead,
et peidaksin enda vead.

Õhtul vaikselt kaissu sul poen,
mõtteis lahkumiseelseid sekundeid loen.
Hommikul jälle sa minema pead,
kas me kohtume taas, ainult sina seda tead.

Niimoodi päevi kodus vastu pean,
oma elu käike muudan, kui veab,
saan sinust lahti, kui ainsast asjast heast,
mis hoidis kõik see aeg püsti mu pead.

Ei suuda sinuga ega sinuta,
kuid su naisele meeldiks elu ilma minuta.
Ma tahaksin ja sooviksin,
et sa vaid minust hooliksid.

Vastumeelne tundub lähenev õhtu,
kui üksina seekord pean pugema põhku.
pole sinu kuumavat keha tundmas enda vastas,
nägemas seda sädet sinu silmis,
või kuulmas, kuidas hommikuäratusele mahedalt vastad.

Õnn vist meid mõlemaid leidis liiga hilja,
sest me pingutused ei too kummalegi vilja.
Teame ju mõlemad, et valetame iseendale.
kuid sellise valu me ise tõime endale.

Kuidas küll ei tahaks sinust lahkuda,
meie ühise raja pealt kõrvale astuda.
Kuid kui sind ei ole siin, igakord ma luban,
et seekord, kui tuled, jääb suletuks su ees mu tuba.

Kuid hiilides sa ilmud mu ukse taha,
oma lubatud lubadused ma jätan maha.
olen su embuses kui hõõguv vaha,
sind enda kõrvale ma siiski vajan.

Meid hoiab miski muu, kui lihtsalt kirg,
sinu, meie juures on kogu minu hing,
Miski sinus sütitab mu keha,
sinna pole sinul ega minul midagi teha.

Mõistus ja süda harva käivad käsikäes,
minul ja sinul ühine tulevik puudub, ma näen,
kuid lahti siiski ei lase,
sinuga puuduvasse tulevikku ma lähen.
sinul ennast armastada ei käse,
sest meie olemasolu on kindel kui taevased tähed.

Päeval sind hoida endale ei saa,
polegi vaja, päeval saan hakkama ka sinuta.
Kuid öine jahedus muudab mu meeli,
siis mu südametuksed räägiksid kui teist keeli.

tule mu juurde ja suudle mind suule,
kustuta mõtted mu peast, neist sa juba kõike tead.
tule mu juurde, minu südamesse suurde,
sinule vaid need read, sest kõike ülejäänut sa tead.

Tule, ja ole hetke minuga,
ma tean, et saaksin ka sinuta,
kuid süda tilguks verd, kui püssoda põues,
sinuta jahe on, kui teisel kalendrikuul õues.

Tule, see hetk minuga veeda,
pole küsinud sinult muud, kui ainult seda,
pisikest hetke su ajast, et tunda end su najal,
ma võiksin kasvõi hetke, et käes oleval retkel
me oleme õigel rajal.

Milleks?

Miks püüad tõestada midagi neile, kes sellest ei hooli.
neile, kes sinu õnnestumisi näha ei soovi.
Miks vaevad pead, kuidas näha välja hea.
kui kõik, kes on tähtsad, teavad, et oled oma südames hea.

Milleks proovida tõestada midagi,
mis on juba ammu igalepoole teada.
Kui see, mida ütled ei huvita kedagi,
miks oma sõnu proovid õigesti seada.

Milleks kurnad end mõttega kaotada,
midagi, mis pole kunagi sinu oma olnud.
Milleks teiste ees oma suud paotada,
kui nende jaoks kunagi sind polnud.


Teistele püüad vastu tulla,
kuid tagasi saad vaid vaid kurja.
Milleks ennast piinata,
kui sind siin enam ei hinnata.


Sinu ees on kõik uksed lahti,
sa vaid sisse astuma pead.
Nii palju, kui on taevas tähti,
on ka sinus olemas kõik head.

Ikka miski hoiab sind tagasi,
sa kokku pakkinud oled oma pagasi,
kuid astuda minema ei suuda,
sest oma iseloomu nii lihtsalt ei muuda.

Nagu ka nemad, iial ei muutu,
oma kurjust heaks ei muuda.
Kuid sind nad enam ei puutu,
sest kurjus headust lüüa ei suuda.

Oma pea sa õlgadest kõrgemale sea,
sest teadma sa pead, oled lihtsalt imeliselt hea

tegelikkus

me üksteist südamest vihkame,
kuid su embuses vaid seksi ihkame.
sind pole tahtnud päris endale,
kuid mu mõte muutub igakord kui embame.

Sina tahad, mina tahan,
pole midagi muud mida nii palju ma vajan.
vaid sinu käsi enda ümber tunda tahan.

Sa tuled ja lähed, kui sellest jääb väheks.
Kui ma tuleks ja läheks,
kas sa samamoodi hulluks siis läheks.

Sa tuled ja lahkud.
naastes siis tunded tahkund
ja täiesti maha jahtund,
kuid su embuses need uuesti taastund,
kuid enne kui märkan oled juba lahkund.

Kuidas mulle niimoodi teha võid,
sa mu ellu sooja päikese tõid
sa oleksid justkui needuslik nõid,
et mu südamega niimoodi mängida võid.

Arvasin, et mõlemad tahame sama,
kuid tundub, et sinusuguseid teisi võin leida sada,
kes tulevad, näitavad, mängivad ja kaovad,
arvasin valesti, kui tundsin, et armastusest meie südamed taovad,
kuid minul ilmselt hirmust kaotada, ja sinul valesid välja paotada.

Me mõlemad leidsime midagi,
mida teistes leida ei suutnud,
nüüd ei leia ma sedagi,
mis kohta sa mu südames poleks puutund.

Nüüd sinuta jään,
ei armastus suuda enam sulatada jääd,
mis paikneb sinu südames pisis,
me elurööpad liiguvad teises sihis.

Edu sulle elus ma soovin,
ja südamest välja rebida proovin.
Kord vastu sul vaikselt ma tulen,
kuid meie vahel kustund on siis kõik tuled.

.

***

Esimest korda kooliteel,
seda aastaid käia saad sa veel,
Oma emmelt võtad sa käest,
kui hommikul bussi peale läed.

Tulebki juba kooliuks vastu,
sealt sa julgelt sisse astu,
end trepist ülesse vea,
ja koolipinkti istuma sea.

Oh kool, ole mu vastu hell
jas las varsti helisegu koolikell.

kõikonvalesti, maailmonvalesti.

u don't think it's funny how your words say you love me, but your actions say you lie.
If we go on like this, i swear i'll die.
I think back about every little word you said.
was that a lie, when in your arms i laid.

Everything u want to say, u can say right there,
i'm not the one, who'll wait for you here,
Back off, stay right there, whatever u say i don't care.
Please tell me, what u want, i'm not the one who'll be haunted.

ohoh, what you did you did it good,
but i'm not in that mood,
i will never forgive you,
but i will forget you.
You're not my future, you're my past,
that was nice, till it lasted.

Stay there, wait for me, I'll find my gun, and shoot you.
oh wait, i forgot, you're not worth it. If u were me, would you?
Oh yes u would, you are just a little coward.
well, u can beat me then, but you can't be brave now?
stay there, be there, i'll walk away from u.
i'll be just another achievement for u.

But I don't care, it's just me now.
and you'll gonna get free, but how?
You are my prisoner, now gameplayers has changed.
what's the price in here? nothing you can claim.

you are there, i am here,
black room is all u'll see.
the gate of hell just opened to u.
u can tell, your prayers to who?
to yourself, as i prayed to me.
when no one heard,
and none were there for me.

stay there, be quiet, i open the door,
no one can hear you, u mothefkking whore.
so i close the door, and never open it again.
there's so much in there what i gained.
but i'll leave in the past all the pain..

i'll move away with my head up high,
this is not the time i will die.