anna andeks

Anna andeks, et tahtsin sind nii kaua,
ja tulevikus ehk siiski seisan su haual,
paludes andeks asjade eest,
mida nii kaua hoidsin salajas enda sees.

Anna andeks, et ei suutnud leida sõnu,
ja ehk neil sõnadel polekski olnud mingit mõju.
Hoida sind enda juures ei suutnud,
ja ehk see polekski midagi muutnud.

Anna andeks, et ihkasin sind siiski,
isegi, kui elutee sind minu juurest minema viiski.
Tahaksin leida sõnu, kuid ei suuda,
võibolla ei olegi vaja, sest need enam midagi ei muuda.

Anna andeks, et tegin halva valiku,
ja ehk teine valik oleks toonud hävingu.
Kuidas küll peaksin õnnelik olema,
kui sind ei ole kuskilt tulemas.

Anna andeks, nii paljude asjade eest,
ka selle, et sinust siiski ei saanud mu meest.
ja ehk me räägime kumbki teisest teest,
ei suuda leida sõnu, mis selle paremaks teeks.

Anna andeks, et ei suutnud öelda varem,
ja ehk niimoodi siiski ongi parem.
Anna andeks, et nüüd on ehk liiga hilja,
sul võtta käest ja vaadata silma,
öelda sõnu, mis nii kaua huultele pidama jäid,
meenutada hetki, nii halbu kui häid.

Anna andeks, et ei suutnud muuta me suunda,
ja ehk nüüdki pole mu sõnu selgesti kuulda.
Vahel hääl mul väriseb, hirmust, mis tuleb su vastusest,
loodan, et nüüd siis on kasu minu aususest.

Anna andeks, et ei suutnud sinuta ma,
ja ehk nüüdki saan ma vaevu hakkama.
Anna andeks, et polnud siiski piisavalt hea,
ja ehk kui oleksid valinud minu, oleksid teinud vea.

Anna andeks, et andeks su käest ma alles nüüd palun,
ja ehk süütundest ja kannatustest ma järjest rohkem alla vajun.
Palun vabandust, et ei suutnud mõista su vabadust,
ja ehk nüüd suudan ma hoida me saladust.
mis kõik see aeg, mul meelest pole läind,
isegi kui radu, ma tuhandeid läbi olen käind.

Anna andeks, et sind niimoodi päevi ja kuid armastanud olen,
ja ehk nende eest ma siiski põrgus jäägitult põlen.
Pole tahtnud sulle haiget teha,
kui hommiku tuultes lööb koitma eha,
siis me kirest pole grammigi enam näha.
ja ehk niimoodi saame rahus puhata,
kui me minevik kord leekidest põlenuna jääb tuhata..