good and bad

Vahel tunnen end üksikuna,
mõnikord elujärg kaob käest,
tahaksin lahti lasta sinust,
kuid hoian kinni kõigest väest.

Vahel tundub, et niimoodi on hea,
kui mina olen siin ja sina oled seal.
Pole vaja valutada pead,
et peidaksin enda vead.

Õhtul vaikselt kaissu sul poen,
mõtteis lahkumiseelseid sekundeid loen.
Hommikul jälle sa minema pead,
kas me kohtume taas, ainult sina seda tead.

Niimoodi päevi kodus vastu pean,
oma elu käike muudan, kui veab,
saan sinust lahti, kui ainsast asjast heast,
mis hoidis kõik see aeg püsti mu pead.

Ei suuda sinuga ega sinuta,
kuid su naisele meeldiks elu ilma minuta.
Ma tahaksin ja sooviksin,
et sa vaid minust hooliksid.

Vastumeelne tundub lähenev õhtu,
kui üksina seekord pean pugema põhku.
pole sinu kuumavat keha tundmas enda vastas,
nägemas seda sädet sinu silmis,
või kuulmas, kuidas hommikuäratusele mahedalt vastad.

Õnn vist meid mõlemaid leidis liiga hilja,
sest me pingutused ei too kummalegi vilja.
Teame ju mõlemad, et valetame iseendale.
kuid sellise valu me ise tõime endale.

Kuidas küll ei tahaks sinust lahkuda,
meie ühise raja pealt kõrvale astuda.
Kuid kui sind ei ole siin, igakord ma luban,
et seekord, kui tuled, jääb suletuks su ees mu tuba.

Kuid hiilides sa ilmud mu ukse taha,
oma lubatud lubadused ma jätan maha.
olen su embuses kui hõõguv vaha,
sind enda kõrvale ma siiski vajan.

Meid hoiab miski muu, kui lihtsalt kirg,
sinu, meie juures on kogu minu hing,
Miski sinus sütitab mu keha,
sinna pole sinul ega minul midagi teha.

Mõistus ja süda harva käivad käsikäes,
minul ja sinul ühine tulevik puudub, ma näen,
kuid lahti siiski ei lase,
sinuga puuduvasse tulevikku ma lähen.
sinul ennast armastada ei käse,
sest meie olemasolu on kindel kui taevased tähed.

Päeval sind hoida endale ei saa,
polegi vaja, päeval saan hakkama ka sinuta.
Kuid öine jahedus muudab mu meeli,
siis mu südametuksed räägiksid kui teist keeli.

tule mu juurde ja suudle mind suule,
kustuta mõtted mu peast, neist sa juba kõike tead.
tule mu juurde, minu südamesse suurde,
sinule vaid need read, sest kõike ülejäänut sa tead.

Tule, ja ole hetke minuga,
ma tean, et saaksin ka sinuta,
kuid süda tilguks verd, kui püssoda põues,
sinuta jahe on, kui teisel kalendrikuul õues.

Tule, see hetk minuga veeda,
pole küsinud sinult muud, kui ainult seda,
pisikest hetke su ajast, et tunda end su najal,
ma võiksin kasvõi hetke, et käes oleval retkel
me oleme õigel rajal.