:)

Kui elu muutub raskeks,
siis mõtle mõttele heale,
küll varsti kuivus muutub rõskeks,
ka meie mõtleme teie peale.
Te olete meile õpetanud paljut,
kuid meid õpetada on kui vaigistada valjut.
Hetkel meie pähe te tarkust ei mahtuda taha,
Kuid varsti me teie jutule mõtlema hakkame,
ja siis ei ole teie tarkus visatud maha,
vaid siis me rumalad rumalad olemast lakkame.
Teie vastu austust ja armastust jagub meil palju,
kuid näidata ei taha keegi meist seda palju.
Oma uhkust täis oleme,
kuid ennast muuta lubame.
Kui tulevikus meile tarkust jagada tahate,
siis lubame, et me sellest keelduda ei taha me.

Pühendusega õpetajale. :)
Aga, Liisa, see ei ole see, mida sa teha palusid.
Luban, et teen parema, tähendab luban, et proovin teha parema, või noh, ma püüan seda teha, või et noh jah ma vähemalt otsin netist mõne parema. :)

Katil pole jõulutunnet !

Mul siht jalgealt tahab kaduda,
enam ei tea kuhu poole paluda.
Olen palunud jumalalt, vanematelt ja sõpradelt,
Isegi jõuluvanalt ja päkapikkudelt.
Olen soovinud langevalt tähelt,
ja kirja olen paotand ukse vahelt
oma sõbrale targale ja heale
kes aga karjus mu peale.
Sest tema on imeline,
mina aga hoopis tavaline.
Me piisavalt erinevad,
lootmaks, et me suhted purunevad.
Ei taha endaga teda kaasa tõmmata,
nüüd viimast korda teda vaid emmata.
Ja läinud siit ma olengi, nagu sind polegi,
lõikan välja su oma maailmast,
ennast ei saa sundida lahkumast.
Enam ei taha kogu seda haletsust,
ja kõigi silmis olevat kahetsust.
Avan silmad ja avan käed,
et mu ümber koonduksid kõik väed.
Langetan pea ja jalad aeglaselt maast lahti lasen,
et taevasse minnes pattudest end puhtaks pesen.
mu kullakallis sõber ole hea, ja vaata,
kuhu on su sõnad tahavad mu saata.
Oled küll tahtnud mulle head,
kuid kõik mis on sinu ei ole minu vead.
Niiet, ole hea ja jäta meelde,
et hoiad end minu elust eemale.


Pealkirigi ütleb, et kuigi on jõulud, siis mul ei ole jõulutunnet ega tuju. Tavaliselt on, aga seekord ei ole. Kurb meel on hoopis, ja seepärast olengi nüüd kahepäevaga kolm õnnetut lugu kirjutanud. Lühikesed küll, aga need ongi nii hullud, et pikemat lugeda ei tahakski. :)

Jõulud. :)

Neiu, ilus ja noor, tal üks traditsioon. Igal jõululaupäeval, ühe inimese võrra ta rahvaarvu vähendab.
Ta askeldab köögis, jõulusööki teha proovib.
Poissi ta enda juurde ootab ja tihti käekella vaatab.
Poiss on üks osa ta traditsioonist, kuid see aasta ta oma plaane muudab vist.
Iga uue aasta alguses, uus poiss on ta plaani valguses.
Igal jõuluajal kaotab ta, usu leida head halvata.
Uksekell heliseb ja neiu vastu lippab kiirelt, poiss teda vaatab siiralt.
Erinevalt eelnevatest kordadest, ta poisi sülle hüppab tormates.
Neiu loodab, et nüüd on kõik teisiti, et õnn ta seekord üles leidiski.
Poiss on hea ja tähtpäevi meeles peab.
Ta on kõik, millest tüdruk unistab ja tüdruk oma traditsiooni unustab.
Nad söövad õhtust, ja kõik on hästi, tüdrukul on meelest läinud, mis tal teha kästi.
Ema on teda nendeks tegudeks sundinud, ta pole mõrvariks sündinud.
Neiu seekord oma mõtetes vastu hakkab, ta oma tegusi tegemast lakkab.
Tal on nüüd ustav poiss, kes temast hoolib, ka tüdruk tast hoolida proovib.
Nad jõuluõhtul kingitusi vahetavad ja käsikäes põlvili põrandal palvetavad.
Kuid palvetades tüdruku mõtted mustaks muutuvad ja kõik lubadused hääbuvad.
Ta haarab noa ja ilma mõtlemata, on see poisi rinnus peaaegu tegutsemata.
Neiu ehmub ja on segaduses, poiss avaldab armastust hääle värisedes.
Neiu kaotas kõik vaid seepärast, et tal ema oli hoolinud vaid kärast.
Tüdruk ei tahtnud poisist ilma jääda, kuid harjumusi ei saa muuta.

Salakaval. :)

Elu keerdkäigud

Üks tüdruk, hell ja hea, tal kõrval poiss, veidi pahatahtlik ja tahumatu. Tüdruk istus ja nõjatus vastu poissi. Poiss võpatas ja püsti tõusis kähku. Seepeale ei lausunud kumbki sõnakest, tüdruk suurest segadusest ja poiss hirmust. Tüdruk tõusis vaikselt poisi kõrvale, kartusest vastu poissi puutuda, ta nõjatus laua servale. Samas poiss ei tahtnud muutuda. Poiss vaid tüdrukut peibutas ja tüdrukut see liialt heidutas. Ei tahtnud muud, kui hellust ta, nüüd poisi järgi elu seab. Kord ühes linnas, kord teises. Poiss see pahandusi koju toob ja hilisõhtul tüli loob. Ta mõistab hukka tüdrukut, kes tead toetand mitu kuud. Süüa pole ja arved kuhjuvad, armastus kahaneb ja suhted luhtuvad. Tüdruk mures suures, poiss viha kustutab juues. Poiss see jooma hakkab tihti, tüdruk püüab muuta oma elu sihti. Kuigi ära minna ta ei taha, poisi peab jätma ta maha. Uut elu alustada proovib, omale paremat elu soovib. Kuid poisi pahateod on suutnud siduda tüdruku peod. Ta andestust palub Jumalalt ja hinges nutab sügaval. Poissi aga ei huvita, muud kui raha, tüdruk püüab toetada, aga ei taha olla paha. Tüdruk tahab olla poisi juures, kuid poiss on probleemis suures. Tüdruk siiski pakib asjad ja minna tahab kolkast oma paleesee suurde. Tal isa rikas mees, kes lõpetas neiu toetamise, olles poisiga altari ees. Tüdruk lahkuda tahtab siit, poiss aga tüdrukust loobuda ei taha, nüüd kirikus klaver mängib kurba viit, sest poiss lasknud tüdruku maha. Poisi armastus tüdruku vastu, ei olnud muud kui raha ahnus. Tüdruk poissi armastas ja muutusi lootis, nüüd elu lõppeb tal nii nagu altaril lootis. Koos heas ja halvas, kuni surmani.

Lool moraali ei ole, sest elu see ongi sama kole. :)