Üks tüdruk, hell ja hea, tal kõrval poiss, veidi pahatahtlik ja tahumatu. Tüdruk istus ja nõjatus vastu poissi. Poiss võpatas ja püsti tõusis kähku. Seepeale ei lausunud kumbki sõnakest, tüdruk suurest segadusest ja poiss hirmust. Tüdruk tõusis vaikselt poisi kõrvale, kartusest vastu poissi puutuda, ta nõjatus laua servale. Samas poiss ei tahtnud muutuda. Poiss vaid tüdrukut peibutas ja tüdrukut see liialt heidutas. Ei tahtnud muud, kui hellust ta, nüüd poisi järgi elu seab. Kord ühes linnas, kord teises. Poiss see pahandusi koju toob ja hilisõhtul tüli loob. Ta mõistab hukka tüdrukut, kes tead toetand mitu kuud. Süüa pole ja arved kuhjuvad, armastus kahaneb ja suhted luhtuvad. Tüdruk mures suures, poiss viha kustutab juues. Poiss see jooma hakkab tihti, tüdruk püüab muuta oma elu sihti. Kuigi ära minna ta ei taha, poisi peab jätma ta maha. Uut elu alustada proovib, omale paremat elu soovib. Kuid poisi pahateod on suutnud siduda tüdruku peod. Ta andestust palub Jumalalt ja hinges nutab sügaval. Poissi aga ei huvita, muud kui raha, tüdruk püüab toetada, aga ei taha olla paha. Tüdruk tahab olla poisi juures, kuid poiss on probleemis suures. Tüdruk siiski pakib asjad ja minna tahab kolkast oma paleesee suurde. Tal isa rikas mees, kes lõpetas neiu toetamise, olles poisiga altari ees. Tüdruk lahkuda tahtab siit, poiss aga tüdrukust loobuda ei taha, nüüd kirikus klaver mängib kurba viit, sest poiss lasknud tüdruku maha. Poisi armastus tüdruku vastu, ei olnud muud kui raha ahnus. Tüdruk poissi armastas ja muutusi lootis, nüüd elu lõppeb tal nii nagu altaril lootis. Koos heas ja halvas, kuni surmani.
Lool moraali ei ole, sest elu see ongi sama kole. :)
No comments:
Post a Comment