On palju asju, mis mind siin häirib.
esmalt see, kui inimene ei saa seda, mida väärib.
või kui keegi sind võõra verega kokku määrib.
Samas alustadagi pole jõudnud kui juba see sitt käärib.
ja tappa saad siis, kui liialt palju pärid.
lõpuks oled ise ikka see, kes supi ära närib.
Ning meil pole jõulud, meil on näärid.
Mul on liialt palju öelda, et jõuaksin sõnadesse panna,
Korraks peatun, kuid lahkun enne, kui olen maha saand kanna.
Häirib ka see, kui naiselööjast mees saab istuda vangikongis.
samas naine, kes lööb meest, üksinda linna tänaval longib,
ning ükski seadus teda ei torgi.
Kus on võrdõiguslikkus me riigis?
Kas ka see minema viidi, või kuskil on see olemas siiski?
Üleüldse on pahupidi terve ilm,
ning korralikult ei seleta ükski silm.
Kuigi elu võib tunduda kui mingi film,
siis tegelikult kõige ees on meil suur hirm.
Hirm kaotada, kui oled võitnud.
Hirm startida, kui pole sõitnud.
Hirm hoida tasakaalu, kui pole kõikund,
ning uuesti luua, kui olen lõhkund.
...
(no more thoughts)
No comments:
Post a Comment