Leib ja Lilled !

Palju õnne kallis leib,
palju kaarte me ei teind,
Palju õnne kallis lilled,
meil on vein ja meil on Pille.

On juubel meil,
40.nes aasta.
tee pidu ja saali laasta. :D

Sünnipäeva täna peame,
selle peale kihla veame,
et võiduga me koju seame. :)
Me oleme parimad, me seda teame (?)

Palju rõõmu soovin Sulle ma,
ma kohe pidin siia tulema.
ja ise kohapeal õnnitlema
(ei lähe rütmi.. :/  )

Kõike head soovin südamest,
ja õnne rõõmu igavest.

(sain pahaseks, et U. lubatud laulu ei teinud. esimene rida hüppas mulle aga kohe pähe.
aga nüüd saan aru, kuna mina ei julgeks oma oma avaldadagi, sest see on mõttetu ja jama ja üleüldse ei oska ma midagi. Aga tema oskab ju! loll on igatahes. )

I'm waiting for you to come..

Kuidas küll nii kergelt kalliks said,
Kuidas nii rängalt küll eksida sain,
et Sinust nüüd saan hoolida vaid?

Ehk ma polegi väärt Sind,
kuigi nutab Sind taga mu hing.
Kas sa veel mäletad mind?

Tuksub kõvasti ja kiiresti mu rind,
tean, mis on kõige selle hind.
Ei saa ligemale endale lasta Sind.

Palun, mu mõtted, lakake hetkeks,
tahan puhata sellest, sest et,
enam ei suuda Sinust hoiduda.

Igakord loodan Sind näha ma,
ei tea, keda peaksin selle eest tänama,
et saan Sind üldse tunda ma.

Tunnen, et nutta tahaksin,
kuigi pole põhjust
ja sellega oma kurbuse rajaksin.

Püüan olla tugev, kuigi tean, et ei suuda,
tahaksin rääkida kellegagi, aga ei taha midagi kuulda.
Tean, et see on vale ja ehk kuidagi hale,
sest ma tahan ja soovin, aga olen arg ja seega ei proovi.

Mitte midagi ütlevad. (kokku pandud)

lugematul arvul üksikuid öid,
punaseks nutetuid silmi,
kas sa tõesti õnne mu juurde tõid?
enam ei tea, on see unes või ilmsi.

 ***


Ma pean lõpetama enne, kui alustan.
üle vaatama kaardid enne, kui panustan.
Kui alustan, siis enam pole pääsu.
siis kõik kõhklused maha jäägu,
ning mida on mul anda, kõik nähku.

***


Siis kui hommikust saab õhtu,
ja õhtust saab öö,
pole tähtis kas poed põhku.
magad või teed tööd.

Siis, kui kati'l pole midagi muud teha. :)

On palju asju, mis mind siin häirib.
esmalt see, kui inimene ei saa seda, mida väärib.
või kui keegi sind võõra verega kokku määrib.
Samas alustadagi pole jõudnud kui juba see sitt käärib.
ja tappa saad siis, kui liialt palju pärid.
lõpuks oled ise ikka see, kes supi ära närib.
Ning meil pole jõulud, meil on näärid.

Mul on liialt palju öelda, et jõuaksin sõnadesse panna,
Korraks peatun, kuid lahkun enne, kui olen maha saand kanna.
Häirib ka see, kui naiselööjast mees saab istuda vangikongis.
samas naine, kes lööb meest, üksinda linna tänaval longib,
ning ükski seadus teda ei torgi.
Kus on võrdõiguslikkus me riigis?
Kas ka see minema viidi, või kuskil on see olemas siiski?

Üleüldse on pahupidi terve ilm,
ning korralikult ei seleta ükski silm.
Kuigi elu võib tunduda kui mingi film,
siis tegelikult kõige ees on meil suur hirm.


Hirm kaotada, kui oled võitnud.
Hirm startida, kui pole sõitnud.
Hirm hoida tasakaalu, kui pole kõikund,
ning uuesti luua, kui olen lõhkund.

 ...
(no more thoughts)