Sõites mööda lumist teed.
ojana põskedel voolamas veed.
Kuigi kurbus tahab enda alla matta,
olen õnnelik, muredest hoolimata.
Sa mul mõtteis püsid alati,
sest olemas olid, kui sind vajati.
ehk vajatakse veelgi ja mina enim
ei tea, mida olen sinuta teinud seni
sa tulid ja naeru mu ellu tõid,
ning muinasjutu maailma mu ümber lõid,
ma vajan..
olen su juurde teel,
su embusse sajan.